Itaallased võivad küll käsi laiutades peast haarata, kuid fakt on see, et “Hawaii pitsa” on üks maailma müüdumaid variante. Aga kuidas me siia jõudsime ja miks see nii palju emotsioone tekitab?
KONTRASTI VÕLU: SOOLANE VS. MAGUS
Ananassi pooldajate peamine argument peitub toiduteaduses. Meie maitsemeeled armastavad kontraste. Kui lisada soolasele singile ja rammusale mozzarellale hapukas-magus ananass, tekib suus nn maitseplahvatus. See on sarnane põhimõte, miks me lisame lihale moosi või sööme soolakaramelli – magus ja soolane tasakaalustavad üksteist, muutes maitseelamuse mitmekihilisemaks.
Lisaks aitab ananassi hape lõigata läbi juustu rasvasuse, muutes pitsa suutäie värskemaks. Just see värskuse element on põhjus, miks paljud Pärnu suvitajad eelistavad rannapäeval just troopilisemaid lisandeid.
TRADITSIONALISTIDE KARM “EI”
Teisel pool rindejoont on pitsa-puristid. Nende jaoks on pitsa püha traditsioon, mis põhineb Itaalia toorainel: tomat, juust, basiilik ja oliiviõli. Traditsioonilises kiviahjus, kus temperatuur tõuseb üle $400$°C, käitub ananass teisiti kui muud lisandid – see eraldab palju vett, mis võib muuta krõbeda põhja nätskeks.
Paljude kokkade jaoks on probleem ka ananassi domineerimises. See on nii tugeva maitsega, et varjutab kvaliteetse taina ja peene juustu nüansid. Kui restoran kasutab parimat Itaalia jahu ja on tainast kergitanud 48 tundi, võib tunduda raiskamisena peita see töö ja vaev konservananassi kihi alla.
OTSUS ON SINU KÄTES
Lõpuks taandub kõik ühele – maitse üle ei vaielda, vaid võideldakse. Kui sa armastad puuviljast värskust oma krõbedal kiviahjupitsal, siis on ananass sinu jaoks ainuõige valik. Kui aga hindad puhast ja suvist Itaalia klassikat, jäävad puuviljad pigem desserdirolli.
